Tina on looduses vähelevinud element , samas üks inimkonnale varemtuntumaid metalle (eriti pronksi koostises). Pronks(sulam Cu + Sn) on ajalooliselt vanim tehissulam. Eestikeelne vananenud nimetus inglistina tuleneb Inglismaast _ kus olid suured tinamaagi lademed. Lihtainena tina looduses ei esine , tuntud on 16 tinamineraali. Neist tööstuslikult tähtsamad on kassiteriit SnO2 , tunduvalt vähem stanniin Cu2FeSnS4. Tina on hõbevalge , pehme , kergesti töödeldav ja madala sulamistemperatuuriga raskmetall. Puhast tinast pulga painutamisel võib kuulda iseloomulikku kriginat, mis tekkib tinakristallide hõõrdumisest. Tavaline hõbevalge tina , nn B-tina on tihedusega 7,28g/cm3 ja tetragonaalse kristallivõrega, püsiv temperatuuril üle 13,2 kraadi C.
Kuidas reageerib:
Sn+O2=SnO2 (õhus ja vees)
Sn+2HCl=SnCl2+H2 (hapetega)
Sn+4H2O+2NaOH=Na2(Sn(OH)6)+2H2 (leelistega)
Sn+2Hal2=SnHal4 (halogeenidega: klooriga, broomiga, joodiga, fluoriga)
Sn+2H2SO4=SNSO4+SO2+2H2O (kontshapetega)
5Sn+12HNO3=5SnNO32+N2+6H2O (kontshapetega)
