Hõbe

Hõbe

Hõbe on kõige levinum väärismetall. Maakoores on ta keemiliste elementide levimuselt 65. kohal. Võrreldes kullaga on hõbedat üle 60 korra rohkem, Ag toodang on aga umbes 4 korra suurem. looduses esineb umbes 60 hõbedamineraali. Kõige tahtsamad on Ag2S , Ag3AsS3, Ag3SgS3.

Ag on kolmas metall pärast vaske ja kulda, mida inimkond kasutama hakkas. Vanim Ag-esemete leiud on vanusega 5500-6500 aastat. Need pärinevad Egiptusest, praeguse Iraani adelt ja Anatooliast.

Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Hõbe on kõige parema peegeldusvõimega metall, mis peegeldab 95% temale langevastvalgusest; erinevaid spektrivärvusi aga Ag täiesti loomutruult ei peegelda. Hõbe sulab temperatuuril 962`C , tihendus on 10,49g/cm3. Organism saab toiduga päevas 0,0014-0,008 mg Ag , mürgiannus 60 mg.

Saamine:

2Na(Ag(CN)2)+Zn = Na2(Zn(CN)4)+2Ag

Oksiidid, mis võivad olla:

Ag2O , Ag2O2 , Ag2O3 , Ag3O4 ja Ag6O2

Tina

Tina on looduses vähelevinud element , samas üks inimkonnale varemtuntumaid metalle (eriti pronksi koostises). Pronks(sulam Cu + Sn) on ajalooliselt vanim tehissulam. Eestikeelne vananenud nimetus inglistina tuleneb Inglismaast _ kus olid suured tinamaagi lademed. Lihtainena tina looduses ei esine , tuntud on 16 tinamineraali. Neist tööstuslikult tähtsamad on kassiteriit SnO2 , tunduvalt vähem stanniin Cu2FeSnS4. 
Tina on hõbevalge , pehme , kergesti töödeldav ja madala sulamistemperatuuriga raskmetall. Puhast tinast pulga painutamisel võib kuulda iseloomulikku  kriginat, mis tekkib tinakristallide hõõrdumisest. Tavaline hõbevalge tina , nn B-tina on tihedusega 7,28g/cm3 ja tetragonaalse kristallivõrega, püsiv temperatuuril üle 13,2 kraadi C.
Kuidas reageerib:
Sn+O2=SnO2 (õhus ja vees)
Sn+2HCl=SnCl2+H2 (hapetega)
Sn+4H2O+2NaOH=Na2(Sn(OH)6)+2H2 (leelistega)
Sn+2Hal2=SnHal4 (halogeenidega: klooriga, broomiga, joodiga, fluoriga)

Sn+2H2SO4=SNSO4+SO2+2H2O (kontshapetega)

5Sn+12HNO3=5SnNO32+N2+6H2O (kontshapetega)